Kaks viimast nädalavahetust möödusid mõlemad võistlustel. Esimesel nädalavahetusel oli
kohtunikuks Tomáš Glabazňa ja meil joosta 2 agilityrada. Rajad ei olnud väga kerged aga üldiselt mulle meeldisid. Mõlemal rajal õnnestus meil DSQ saada. Esimese raja DSQ-ist on kahju, teise raja DSQ oli meile praegu veel üsna paratamatu :) Kuid positiivsena saab jälle välja tuua Olli ilusad kontaktid :)
Järgmisel nädalavahetusel oli kohtunikuks Antonin Grygar. Ma päris pikalt kõhklesin, et
kas registreerida tema radadele või mitte :) Sai otsustatud registreerida- ei saa ju Tšehhist tagasi tulla ilma Grygari radu jooksmata ;). Samuti meeldis mulle võistluskoht ja võistluse korraldus. Joosta saime 3 rada- hüppe ja agility. Hüpperada oli esimene ja nagu meil esimestel radadel kohane oli see üsna kaose lähedane. Teine rada oli agilityrada. Seekord saime tulemuse kirja- kahjuks saime vea poomilt, kuigi tegelikult oli Ollil käpp kontaktil. Kuid jah ilus see kontakt ei olnud kohe üldse, aga meie õigustuseks olli raske "exit" kah :). Samuti kukkus üks pulk, kuna jäin pärast A-d valsiga hiljaks. Tulemusega -10 saime 2. koha, sest vaid vähesed koerad said rajalt tulemuse. Kolmandal rajal kukkus pulk ning saime poomilt nii algus kui ka lõpuvea :) Oh jah, "exit" oli jälle samasugune, niiet ma tegelikult lootsin, et Olli oskab sellega juba arvestada, kuid kahjuks mitte. Egas midagi, peame trennis harjutama poomi ei millegita lõpus. Tulemuseks siis -15 ja 3. koht. Viimasel rajal valmistas mulle rõõmu, et ma sain slaalomis Ollist nii palju eemalduda. Rada õppides ma ei uskunud, et see mul õnnestub ning seetõttu arvasin, et ei jõua normaalselt enne poomi tõkkeni.
Üldiselt jäin meie radadega enamvähem rahule, mul on hea meel, et meil õnnestus kahel rajal kolmest tulemus saada. Kahju aga on poomist ja sellest, et ma ei suutnud Ollilt siiski paljudes kohtades piisavalt usaldada.
Kokkuvõttes oli meil väga tore võistlus ja mõlemad võistlused olid ilusates kohtades ja toredalt korraldatud. Viimast rada õppides tuli Grygar minuga rääkima ning ütles, et ta on ka Eestis kohtunik olnud :)
Olli ostis endale maja, kahjuks seinteks raha nappis :(
Pühapäeval käisime Olliga jälle agility võistlustel. Seekord sai joosta kaks A1-e rada.
Esimene rada läks meil üsna segaselt- ei olnud kumbki meist õiges meeleolus. Esimesel poomil tegi Olli 3 stride'i ja ei saanud kontaktile pihta. Tegime poomi uuesti ja imeilus kontakt!
Teine rada läks juba natuke paremini- kahjuks jooksis Olli ühest tunnelist mööda ja tegi suure kaare ümber selle. Ei teagi, miks ta mööda jooksis... Videost ei saa ka aru, kas ma talle üldse tunnelit ütlen- vahest kui asi tundub mulle väga loogiline unustan käskluse öelda :) Ülejäänud rada läks ilusti, väike eksimine pärast poomi, kuid sellist juhtimist pole me pärast poomi harjutanud. Ja ausalt, pärast sellist suurepärast poomi, ei kurvasta mind see väike koera kadumine :) Teise raja eest saime veel 3. koha ka. Meie esimene poodium Tšehhis!! Nüüd kahe viimase nädalavahetusega oleme Olliga saanud kirja kaks -5 rada. Tšehhis piisab klassivahetuseks kolmest -5st, õnneks aga ei pea siin klassi vahetama, kui ei taha :)
Lisaks pean mainima, et ma olen kõikide Olli kontaktidega super rahul ja nii nii uhke!!!
2 pilti samast kontaktist. Selline on Olli
oskusliku sammusättimise tulemus!
Kiik on meil praegu ilma peatuseta, ehk Olli vabastab ennast ise. Kuna siiani ei ole ta enne kiige maandumist ära tulnud, siis ei hakkanud teda asendi fikseerimisega piinama. Noh, rohkem oleks see muidugi mulle piin olnud :D Kui täiesti aus olla, siis mõned korrad on ta kiigelt korralikult lennanud, kuid need on olnud korrad, kus ma pole talle korralikult käsklust öelnud.
A- takistusega ka meil probleeme pole ning ma ei suuda siiani uskuda, kui lihtsalt see tuli! Samuti on jooksvat A-d nii mugav juhtida- pole mingit probleemi õigesse kohta jõudmisega ja mulle väga meeldib, et ma ei pea Olli sooritust absoluutselt kontrollima.
Poom on meie kontaktidest kõige ebastabiilsem, kuid Olli on teinud niii suure arengu alates esimesest võistlusest!! Ja iga võistlusega läheb meil järjest paremini. Praegu on kõige suuremaks probleemiks Olli pärast poomi õigele trajektoorile ja tõkkele saada, kuid asi paraneb kogemusega. Meil on olnud juba nii palju võistlusi, kus me pole saanud mitte ühtegi kontaktiviga!! Ma olen lihtsalt nii kohutavalt uhke oma pisikese segase poisi üle ja muidugi ka enda üle, et meil Olliga õnnestus see nii keeruline kuid samas nii nii põnev teekond jooksvate kontaktideni! Ja nüüd lõpuks saan ma täie kindluse ja uhkusega öelda, et Minu Olli on koer jooksvate kontaktidega!! Edasi saab ainult veel paremaks minna!
Teisipäeval 28. oktoobril oli meil siin Tšehhis püha. Kool andis vabaks ka esmaspäeva- ehk mul oli minipuhkus :). Paljud erasmused, kes lähemal elavad läksid koju, mul aga kahjuks liiga pikk tee koju. Nii et me sisustasime oma aega Olliga agility trennidega.
Neljapäeval ja reedel oli meil tavaline agility trenn. Trenn algas kell 4 ja kestis kuni pimedani. Selleks, et õigeks ajaks trenni jõuda pean sõitma hakkama hiljemalt 15.30, enne tuleb veel asjad kokku panna ja Olli jalutada. Ega sellistel trennipäevadel muud väga teha ei jõuagi, muidugi suur osa selles on ka meie hilisel ärkamisel ;). Trennis läks meil aga väga väga hästi- me olime treeneriga mõlemad väga üllatunud :) Tavaliselt on meie trennirajal üle 20 takistuse, kuid ma õpin u 10, sest kogemus on näidanud, et me kaugemale ei jõua. Nüüd aga saime juba raja lõpuni joosta! Edusammud :D Meil on 2 peamist põhjust, miks me enamasti rajal väga kaugele ei jõua- 1. olen muidugi mina ja minu halb juhtimine (mis õnneks paraneb!) 2. põhjus on Olli lohakad cik/cak-id. Austraalasele kohaselt meeldib talle rohkem haukuda ja vähem mõelda. Õnneks on näha mõlema poolel kena arengut :D.
Lauäeval külastasin European Dogshow'd. Olli jäi seekord koju magama :). Näitus oli SUUR- ja lihtsalt sajas hallis :). Pärast järjekordset äraeksimist otsustasime Maarjaga, et näituseplats käib ringi ja sellepärast me koguaeg kadunud olemegi ;). Muidu oli väga tore olemine- oli ääretult meeldiv jälle eesti keeles suhelda ja Maarja üle on alati tore naerda ;) Pärast näituseringi suundusime Maarjaga shoppama! Selleks oli ju laua oma hall!!! Minu sellekordseks saagiks sai: lilla jalutusrihm Robile, sinine jalutusrihm ja kaelarihm Ollile, Hurtta jalutussrihm, mõnus pesa ja ka üks väike kingitus sõbrale. Nüüd olen täielikult vaene...
Olli naudib uut pesa
Pühapäevaks kutsus meie tore treener meid kaasa karjatamisvõistlusele. Ta ise osales seal oma kelpiga. Meie Olliga jõlkusime niisama kaasa. Ma pole kunagi karjatamisvõistlusi näinud ja tegelikult pole ma oma silmaga näinud ühtegi koera karjatamas (v.a palli karjatav Yuki ;) ). Kahjuks ei saanud ma enamus ajast aru, mis toimub :) ja vahet heal ja halval karjatamisel ma ka ei teinud... Päev ise oli väga pikk ja ilm ei olnud just kõige soojem, kuid tore oli siiski. Kuna mul oli Olli ka kaasas, siis tegime vahepeal natuke kuulekust, jalutasime ja mängisime. Ühe pausi ajal sain Ollile ka lambaid näidata. Kahjuks Olli neist väga lugu ei pidanud. Ta käitus väga eeskujulikult ja lambaid ei tülitanud vaid vaatas mulle otsa näoga- jah ma nägin neid lambaid, äkki läheks jalutaks nüüd edasi :D. Naljakas oli, et lambad tundusid hästi aru saavat, kes on boss ja põrutasid aga jalaga vastu maad ja ajasid meid minema. Loodetavasti õnnestub meil kunagi ennast treeneriga trenni kaasa nihverdada ja ehk Olli avastab oma sisemise armastuse lammaste vastu :)
Lambad....
Olli demob oma uut uhkust
Esmaspäeval käisin IKEA's shoppamas. Muidugi ei saanud, seda mida otsisin, kuid sain igasugu muud pudi-padi. Ja nüüd tulevad pildid minu ühikast- Laura- Sulle :)
Teisipäeva veetsime Olliga jälle agility platsil. Kuna meil oli vaba päev siis alustasime trenniga kell 10 hommikul ja lõpetasime kell 5 õhtul. Kusjuures meil oli selline eratrenn- treener oma 2 koeraga, mina Olliga ning veel üks tüdruk oma pürenee lambakoeraga. Väga tore trenn oli- me saime Olliga väga palju häid nõuadeid kahelt suurepäraselt treenerilt- mida veel tahta?? RC trenni? Seda saime ka :D. Pärast radade jooksmist tegime jooksvate kontaktide trenni, kuna kõik koerad treenivad mingil tasemel jooksvaid. Meie Olliga oleme kõige "edasijõudnumad"- meie treenime praegu tihedaid tagasipöördeid. Meie treener treenib praegu otse jooksmist ja "pehmeid" pöördeid ning püreneekas on plangul. Lihtsalt väga äge on!
Sellel nädalavahetusel toimusid agility võistlused meie oma kodulinnas Brnos. Mõlemal päeval oli
kolm rada- open hüppe, A1 agility ja open agility. Kohtunik oli Petr Pupik. Mulle ta rajad väga väga meeldisid. Open rajad olid täpsel paraja raskusega open raja jaoks- kahjuks meie jaoks siiski liiga rasked ja A1 rajad olid ideaalsed ja väga mõnusad.
Open hüppe- päris palju kohti millega ma rahule jäin ja kohti, kus oleks pidanud Ollit rohkem kontrollima. Enam-vähem jäin rahule slaalomiga, kahjuks küll oli slaalom suhteliselt aeglane, kuid edasammuna tuleb märkida, et me ei saanud terve nädalavahetuse jooksul ühtegi slaalomi viga!
A1 agility- ideaalne rada, mis õnnestus meil ka päris hästi. See on meil vist esimene võistlusrada, mis ei koosne ainult kaosest :) Kahjuks saime DSQ-i viimasel tõkkel. Kuna eelmisel päeval tegime trennis igasugu pöördeid pärast poomi, siis oli Olli võistlustel ka valmis ja ootas mult käsku kuhu edasi minna. Kahjuks ei suutnud ma talle õigel ajal hop öelda- olen ju harjunud, et Olli kihutab pärast poomi kannad kuklas esimese tõkke poole ja kätte saan ta alles teisest platsi otsast :). See-eest oli aga poom ideaalne! Olli üritas väga kontaktile pihta saada ning lisas selleks isegi ühe sammu!
Open agility- panin Olli väga halba kohta istuma esimesel tõkkel. Seepärast jooksis ta ka 2. tõkkest mööda. Läksin algusesse tagasi, et ta paremini panna ja saada õige pealeminek poomile. Tegelikult aga panin ta sama halba kohta, seekord aga suutis Olli võtta ka 2. tõkke. Järjekordselt oli Ollile ideaalne poom!! Slaalom läks ka väga hästi ja lõpus leidis Olli isegi oma õige sammu. Kuna tahtsin ilusat slaalomit premeerida, siis lõpetasime sellega raja.
Kuigi ma ei plaaninud Tšehhis veel niipea võistlema minna, siis esimene võistlus toimus juba meie 2.nädalavahetusel. Paar päeva enne võistlust kirjutas meie treener mulle ja küsis kas mul on laupäevaks plaane. Kuna mul polnud, siis pakkus ta, et me võiks temaga võistlustele kaasa minna. Minu rõõmuks selgus reedel, et võistlustel vabanes üks koht ja me saame ka Olliga osaleda! Kohale saime treeneriga- väljasõit oli kell 6.00, sest võistlused algasid juba 8.30! Kokku oli meil autos 4 inimest ja 6 koera :).
Kohtunik oli Petr Pupik ja me saime joosta 3 agility rada. Rajad olid minu meelest väga mõnusad, piisavalt kiireid lõike ja piisavalt kohti, kus DSQ saada :). Meie tulemuseks jäi 3xDSQ, kuid ma jäin Olli tujuga väga rahule ning Olli tabas ka kolmest poomist kahte ning ilusad tabamused olid kõigil A-del.
Pühapäevaks oli mul planeeritud 2 üritust. Kõigepealt käisime ülikooliga tutvumas. VFU's on ainult kolm teaduskonda: veterinaarmeditsiin, farmakoloogia ning veterinaarne hügieen. Kuigi on ainult 3 teaduskonda siis maju on see-eest väga palju. Tundub nagu nad oleks igale ainele oma maja ehitanud :). Juba tutvumisel sai selgeks, et õige maja leidmine loenguks ei saa lihtne olema. Esimene nädal muidugi kinnitas mu arvamust. Selleks, et meil oleks eriti keeruline, pannakse tunniplaani ainult loengute toimumise majad. Kõigepealt kulub megalt aega, et õige maja üles leida- kõige kiiremini õnnestus mul õige maja leida 20minutiga ning ühte praktikumi ma ei saanudki, sest ei suutnud õiget kohta leida. Kahjuks aga pole õige maja leidmisest veel üleliia kasu, sest tõeline katsumus algab õiget klassiruumi otsides :). Kuskil pole kirjas, mis klassiruumis loeng toimub ning majad on siin suuuured!
Hobuste jooksulint ja uhked masinad, millede ülesannet ma enam ei mäleta ;)
Pärast kooliga tutvumist läksime Olliga meie esimesse agility trenni Tšehhis! Meie treeneriks siin on Veronika Otýpková, kelle kelpiel on ka jooskvad kontaktid! Kõigil trennilistel on cik/cap ja kõik rajad trennis algavad cik/cap-iga :) Trennid toimuvad tööpäevadel 3 korda nädalas, kuid meile sobib minu loengute tõttu kahjuks ainult neljapäev. Kuid õnneks hakkame me teisipäeviti tegema RC trenni! Nii põnev :). Trennid hakkavad kell 5, ühes grupis on kuni 6 koera ja trenni tehakse nii kaua kui läheb pimedaks. Eile näiteks tegime trenni 3 tundi!! Treeneril on kaasas ka oma koerad, kuid nendega ta trenni ei tee- nad suhtlevad ja hängivad niisama, samuti ka teised trennikoerad. Selline trennikorraldus vajab veel harjumist, kuid õnneks on Olli juba piisavalt suur ja tubli ning suudab mulle ilusti ka sellises keskkonnas keskenduda. Trennikoht on minu kodust u 10 km kaugusel- tundub üsna lähedal, kuid sinna sõitmine võtab ummikute tõttu väga kaua aega. Eile sõitsin u 40 minutit sinna ja tagasi tulekuks läks alla 15 minuti :). Nende ummikutega harjumine võtab mul veel kindlasti kaua aega. Pühapäeviti toimuvad ka trennid- TERVE PÄEVA :) Eile pärast 3 tunnist trenni treener ütles, et pühapäeviti toimuvad trennid terve päeva, et siis saab natuke rohkem trenni teha ;)
Laupäeval toimus esimene tutvumine Erasmuse tudengitega ja Brno linnaga. Nimelt meie "buddy'd" korraldasid meile väikese linnatuuri. Kõigepealt saime kokku VFU ühika ees ning sealt sõitsime bussiga kesklinna. Peatusime Brno kesklinnas, kus toimus veini festival (Slavnosti vína).
Bussipilet masinast
Bussipilet kioskist :)
Festivalil sai põhiliselt osta erinevaid sööke ja varast veini. Söögi ostmiseks tuli kõigepealt soetada pileteid- söögid maksid siis vastavalt 1-5 piletit. Ühe pileti hind oli 30 CZK. Pärast natukest aega festivalil jätkasime Brno linnaga tuvumist- järgmiseks vaatamisväärsuseks oli muna kujuline kell. Kahjuks ei pidavat enamus inimesi sellest kellast aru saama ;) Ka meie tšehhid ei osanud selle värgenduse järgi kella öelda.
Ühest kohast oli näha 2 kella: muna kujuline kell ja kirikukell ;) Seal seistes oskasid inimesed kella öelda ;)
Pärast linna eksursiooni läksime kõik koos Paintballi mängima :) See oli mul esimene kord- üleliia ma seda ei fänna aga kunagi võiks uuesti minna küll :). Kuid minu suureks kurvastuseks toimus mäng siseruumis ning seetõttu kasutati kuule, mis ei läinud katki ja ei jätnud värvilaiku :( Ma ikka oleks tahtnud, et värv oleks lennanud :D
Oma reisi Tšehhi poole alustasime Olliga Tartust u 8.30. Eesti sai läbitud väga kiiresti, väike peatus Ollile Eesti/Läti piiril ja edasi Lätti. Lätis oli üsna tüütu sõita, sest teed olid üherealised ja teedel liikus väga väga palju rekkasid. Läti/Leedu piiril Ollile peatust ei teinud, kuna tahtsin leida ilusat metsa, kus ta lahti lasta ja natuke pikemalt jalutada. Kahjuks ei jäänud meie teele mitte ühtegi metsa! Ainult põllud ja nii terve Leedu. Pidime siis põldudega leppima ning tegime üsna lühikese pausi.
Olli polnud ka põldudega rahul ;)
Leedus oli päris hea sõita, sest enamus teest kulges ilma linnadeta, ehk sai koguaeg kiiresti sõita. Samuti oli osa teest kiirdee, kus sõita sai 130 km/h- uhh alguses oli ikka natuke kõhe nii kiiresti sõita ;) kuid tasakesi harjus.
Õhtuks jõudsime Poola, kuid piirilt tuli veel sõita natuke alla 2. tunni, et jõuda Lomza linna. Lomza linnas asus meie hotell. Hotell oli väga odav ja väga ilus ;). Enne magama minekut käisime Olliga hotelli läheduses jalutamas.
Jälle põllul :) Seekord hotelli juures
Olli arvab, et hotellid ilma Edhata sakivad.....
Järgmiseks päevaks oli plaan läbida Poola ning jõuda oma uude kodulinna Brnosse. Kui Google Maps arvas, et me sõidame natuke üle 7 tunni, siis tegelikult kulus meil sõiduks üle 10 tunni! Kuigi 3/4 teest olid kiirteed piiranguga 140km/h, siis ülejäänud 1/4 teest kulges läbi linnade, ning tunnis saime läbida ainult 30-40km!
Õhtuks jõudsime Brno linna ning mul tuli üles leida ühikas, kus mind loodetavasti oodati. Asi nimelt selles, et minu ühika poolne naine ei tahtnud minuga väga suhelda :) Igastahes õhtul astusin ühikasse sisse ning teatasin, et ma nüüd tulin. Selle peale vastas naine registratuuris mhhh ning ütles, et tema inglise keel ei räägi. Kuna mina ei räägi vene keelt siis olin üsna kehvas seisus. Õnneks läks just üks tüdruk meist mööda, kes mulle tõlgiks tuli. Pärast pikka seletamist selgus, et kumbki polnud midagi kuulnud sellest naisest, kellega ma rääkisin ning meid saadeti teise ühikasse. Seal registratuuris olev mees polnud ka midagi kuulnud sellest naisest ning meid saadeti kolmandasse ühikasse. Kolmandas ühikas olev mees polnud ka midagi kuulnud sellest naisest, kuid ta helistas kellelegi, kes teadis ning mulle anti seal ühikas tuba. Kohe öeldi ka, et homme saan hoopis neljandas ühikas toa :). Mul oli väga hea meel, et ma ei pidanud sinna ühikasse jääma, sest see oli ikka päris õudne.
Järgmisel päeval läksin, et saada uue ühika võtmed. Mees, kes minu tegeles ei osanud muidugi inglise keelt. Olukorra lahendas ta õlekõrrega "kõne sõbrale". Ja siis me tegime täieliku telefoni: mees rääkis telefoni naisega- naine minuga- mina naisega ja tema siis omakorda mehega. Oli päris lõbus selliselt kogu suhtlemist teha ;). Lõpuks saime kõik asjad aetud ja mina võtmed kätte. Uus ühikas on palju kenam, mitte midagi üli uhket aga siiski OK.
Enne reisist kirjutamist tuleb kirja panna Olli saavutused reisile eelneval nädalavahetusel. Enne
16.09.14
Tšehhi minekut tahtsin Olliga ära teha KK1 ja AD. Meile väga sobivalt selgus, et KK1 võistlus toimub laupäeval 13.09 ja AD pühapäeval 14.09. KK1- 95 punkti
Kirja sai Olli pandud Võru Karika IV etapile. Kuigi poolteist nädalat enne võistlust ei osanud Olli apordit tuua, koht oli segane ning meid kimbutasid veel mõned mured. Õnneks võistluseks said kõik mured enam-vähem korda. Apordi ja kohaga töö jätkub, kuid võistlustel tegi Olli mõlemad elemendid vigadeta. Punkte kaotasime lisakäsklustest- ühe korra ei tulnud Olli minuga kõrvalkõnnil kaasa- eks ma tegelikult käsu andsin üsna ebalevalt ja nutikas Olli kohe taipas, et asjas on mingi kala ja jäi parema meelega istuma :) Teine kord ei tulnud Olli esimese käsu peale kõrvale vaid hüppas mulle sülle :) seda nalja harrastas ta 1. kord eelmisel päeval. Pärast siia tulekut istus natuke ees ja siis hüppas sülle- vot kunagi ei tea mis ühele trikikutsule pähe kargab. Üldiselt ise oleks veel nipet- näpet norinud, kuid kohtunik hindas meie soorituse 95 punkti vääriliseks :) Tubli Olli! Kuna kokku oli KK1 3 võistlejat, kellest 2 jooksuajaga koerad, siis pidime kahjuks ära vaatama ka KK2. Üsna nukker oli vaadata, kuidas enne võistlema minekut koeri "treeniti". Valus oli seda ebaõiglust ja koerte füüsilist karistamist vaadata. Mida kauem me seal ootasime, seda rohkem hindan meie kuulekuse trenne, kus koeral lastakse mõelda, pakkuda ja eksida. Aitähh Tiia Ariko kõige toredamate kuulekuse trennide eest! AD test- sooritatud
Pühapäeval võtsime tee ette Jõgevale. Seal toimus vastupidavuskatse. Väikeste pausidega tuli Ollil ratta kõrval joosta 20km. Distants ei pakkunud Ollile iseenesest mingit väljakutset. Küll aga hakkas meid kimbutama Olli põhiline probleem- lihtsad asjad on IGAVAD! Kõik mis Ollil aju krussi ei keera on tema jaoks igav, mis on aga igav seda ei viitsi ju teha. Esimene ja kõige pikem ring pakkus talle õnneks piisavalt pinget tüdrukute sabas sibamine, teise ringi esimesel poolel avastas Oll, et ikka samad tüdrukud, kuid OK ratta kõrval metsas ka täitsa tore joosta. Tagasi tulekul jäi aga samm lühemaks ja pettumus tuli silmadesse :) Kui me aga auto juurde jõudsime läks Olli kohe jooksuga kohtunikuga sõbrustama ning pakkus mulle rihma tirimiseks- jõudu oli tal piisavalt. Viimasel ringil lõbustasin Ollit "nose touch'iga", ratta kõrval keerutamisega ja tempo muutustega- see oli tema jaoks jälle piisavalt lõbus ning tänu sellele oli Olli samm vägagi krapsakas. Tulemuseks siis ametlikult vastupidav kutsu!
Nende kahe tulemusega said ka täidetud vaikselt suve alguses seatud plaanid- Ehk Olli võib ennast nüüd kutsuda BH, AD, KK1 Capricole Crazy About You!!!!!
Teisipäeval käisime Olliga Rakveres BH- testi tegemas. Kohale sõitsime terve autotäie pöidlahoidjate ja toetajatega :) Aitähh kõigile toreda seltskonna eest.
Kohale jõudsime ilusa poole tunnise varuga, mida ma kasutasin edukalt veel rohkem närvi minemiseks, korraks tegime ka lühikese platsiproovi :) Olliga saime järjekorranumbriks 6, kuna aga viimased 3 koera tegid koos, siis Olli sai esimesena teha kuulekuse osa ja pärast kohe püsilama. Selline järjekord sobis meile väga hästi. Üldiselt sujus meil kõik väga hästi- Olli näitas imelist kontakti. Ainsana läks vussi siia tulek- Olli otsustas kohe kõrvale tulla. Minu suureks rõõmuks suutis Olli ilusti ära teha ka selle pika-pika püsilamamise! Sellega oli kuulekuse osa sooritatud ja saime loa minna linnaosa tegema! Linnaosa sujus veel kiiremini ja väga rõõmsas tujus. Olli ainukeseks probleemiks oli, et ta tahtis kõigile musi anda :)
Meie kuulekuse osa video: https://www.youtube.com/watch?v=0-kZwoWJHuA&feature=youtu.be
Juuli alguses jõudis lõpuks kätte see tähtis päev, kui me alustasime Olliga ametlikult võistlemist! Saatuse tahtel ei õnnestunud meil osaleda mitte ühelgi A0 võistlusel- pikalt olid Olli tõkked A0 jaoks liiga madalad, siis ei sobinud meile võistluste ajad ning lõpuks kui kõik muu sobis ja Olli sai võistlustele regatud, siis jäi ta kennelköhasse. Järgmine meile sobiv võistlus toimus Tallinnas 07.06, kuna aga olime oma jooksvatega faasis, kus trennis oli õnnestumine 100% lähedal otsustasin ta kirja panna A1-te. 07.06.14 Tallinn
Meie esimene ametlik võistlus! Joosta saime 4 rada- 3 agility ja üks hüppe. Meie eesmärgiks oli saada kõik A-kontaktid ja vähemalt üks poomi kontakt. See meil ka õnnestus- kõigil radadel olid ilusad A-d, poom aga mitte väga. Kuna viimase AG raja poomilt mahatulek oli pehme pöördega siis otsustasin seda mitte proovida ja teha viimane rada lihtsalt poomi. Tegime siis tõke-poom-tõke ja tagasi tõke-poom-tõke ning 2. korral sättis Olli ilusti oma sammu ja sai kontaktile ilusti pihta! Ma olin niii rõõmus!
Üldiselt ei olnud aga meie jooksud väga ilusad. Mina olin mega närvis ja ka Olli polnud nii kiire ja enesekindel kui trennis. Eks võistlustega harjumiseks on meil mõlemal vaja aega ja kogemust :).
05.-06.07.14 Pärnu
Mõlemal päeval saime joosta 2 AG rada ja ühe hüpperaja.
Hüpperada läks üsna ilusti, jäin sellega üldiselt rahule. Pärast hüpperada olid AG rajad ja ma sain päris ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui nad oma poomi välja tõid. Poom oli libe, viltune ja põrkas üles isegi väikeste koerte raskuse all. Ausalt tegi meele üsna kurvaks, et korraldajad ei näinud poomi kvaliteedis vigu ja öeldi lihtsal, et koerad peavad harjuma. Isiklikult nende arvamust ei jaga. Nagu arvata oligi ehmus Olli poomil väga korralikult ja jäi pealejooksu plangul lausa seisma! Olin sellest nii häiritud, et saime edasi disklahvi, kuid tegelikult oli rajal päris ilusaid juppe. Mõtlesin üsna pikalt, kas üldse teist AG rada joosta, kuid otsustasin ühe korra veel proovida. Õnneks Olli oli nüüd poomil enesekindlam ja ta puutus isegi küünega kontakti ära.
Teisel päeval õnnestus meil joosta ilus hüperada, kuid kahjuks saime pikkusel disklahvi, kuna ta hüppas pikkuse viltu. Agility rajad saime mõlemad disklahvid ning me kasutasime neid poomi harjutamiseks :)
12.07.14 Lohkva
Võistlused oma koduplatsil! Jooksime 3 rada- 2x agility ja hüppe raja. Esimene võistlus, kus me ei saanud mitte ühtegi kontaktiviga!! Väga väga rõõmus! Kuigi eks kodukontaktid ja koduplats on Olli jaoks lihtsamad, aga väga äge oli siiski. Esimene AG rada oli väga ilus, puhas rada oli kuni slaalomini kuid slaalomis saime 3 viga :(. Sellest jooksust kahjuks videot pole. Kõigil 3 võistlusel on slaalom olnud ikka väga kriminaalne, kuidagi ei taha Olli õigele sisenemisele pihta saada. Sisenemiste harjutamine on jäänud kahjuks tahaplaanile, kogu slaalomiõppe aja võttis õige stiili saamine. Nüüd olen Olli slaalomi stiiliga rahul ja me saame jälle sisenemistele keskenduda. Teisel agility rajal jälle vead slaalomis ja juhtimine kah logises- saime disklahvi. Hüpperada läks üsna okeilt kuni disklahvini- õppisin enne jooksu rada peas mitu korda läbi ja suutsin ühe tõkke asukoha natuke teiseks muuta- sealt see DSQ tuligi :).
Aitähh Saarale, kes oli mulle kõikidel võistlustel toeks :)!
Tänaseks oleme Olliga jooksvaid kontakte treeninud aasta! Meie esimene RC trenn toimus 18.06.13- Olli oli siis 1 aasta ja 16 päeva vana ;) Kuni Olli aastaseks saamiseni olin kindel, et õpetan talle kontaktidel 2o2o, sest RC õpetamine tundus täiesti ulmelisena. Ma ei mäletagi enam täpselt, miks ma oma meelt muutsin, kuid kindlasti oli oma osa Leal, kellel oli jooksvate kohta ainult head rääkida. Igastahes otsustasin, et tuleb mis tuleb aga ma vähemalt proovin! Regasin Olli Silvia Trkmani kursusele ning hakkasin tegema ettevalmistusi- muretseda tuli pallid, vaibad, plank ning lõpuks ehitada ka oma poom!
20.06.13- Toimus meie esimene vaiba trenn. Algus oli minu jaoks väga väga raske. Enne vaibaga alustamist vaatasin muidugi Silvia RC video vähemalt 10 korda läbi :) Kõik tundus väga lihtne- viskad palli ja klikid kui jookseb vaibal- lihtne! Tegelikult osutus see aga palju keerulisemaks kõigepealt tuli koer saata ümber posti, siis visata pall (OTSE, piisavalt kaugele ja õigel ajal), siis joosta vaipadele lähemale, et näha jalgade asetust ning lõpuks klikkida ja koera kiita. Alguses viskasin palli kõikjale mujale kui otse ja tundus täiesti võimatu näha kuidas ja kuhu need Olli kiired jalad asetuvad.
30.06.13- Saime loa vahetada vaibad plangu vastu! Nüüdseks suutsin juba natuke paremini kõigega hakkama saada ning kiiresti liikuval koeral eraldusid ka ilusti 4 käppa.
13.07.13- Tõstsin natuke Olli planku. Olli jooksis väga ilusti, ta liikumises puudus "leaping" ehk mul tuli tegeleda ainult talle õige alguskoha leidmisega- mis muidugi ei olnud üldse lihtne. Kogu protsessi saatis muidugi paanika nii kui midagi läks natuke halvasti. Liiga väike ilusate soorituste arv sessioonis tekitas minus tunde, et nüüd on kõik rikutud- õnneks sain aga saata kogu aeg Silviale videoid, kes mu maha rahustas ja ütles, et Olli teeb väga hästi :)
18.07.13- Kuu aega möödas jooksvatega alustamisest! See oli ka väga tähtis päev, sest saime ülesandeks lisada oma laiale plangule kitsas poomi plank, et järgmise sammuna minna üle madalale poomile. See osutus üsna raskeks, sest kitsas plank tekitas Ollis natuke ebakindlust, kuna aga laia plangu peale jõudes oli kõik hästi, siis jätkasime ning ootasime lihtsalt, et Olli saaks rohkem kogemust.
25.07.13- Esimest korda päris poomil! Väga uhke tunne oli :) Kahjuks aga mitte Ollil- ikka oli natuke ebakindlust kitsast poomist. Edasi jätkasime rahulikus tempos poomi tõstmisega- kuna ma ei tahtnud midagi ära rikkuda, siis tõstsin poomi 5cm pärast igat u 4 edukat sessiooni.
02.10.13- Esimest korda täis poomil! Ehk meil läks üle 2 kuu, et jõuda täis poomini! Arvatavasti oleks saanud palju kiiremini, kuid kuna mul oli väga suur hirm midagi ära rikkuda, siis võtsin asja väga rahulikult ning ma olen oma sellise otsusega väga rahul! Üks ägedamaid hetki oli kui tegin 2 kordust samalt kauguselt, kuid ta ei saanud kontkatile pihta, kuid siis 3. korral sättis oma sammu nii, et saaks! Ohh, see oli alles vinge!
05.10.13- Proovisime 1. korda uut poomi. Selleks oli Säde klubi alumiinium poom, mis oli Olli jaoks väga võõras- uus materjal, uus koht ning kõigele lisaks vetruv! Võttis natuke aega, et Olli harjuks, kuid harjuma ta pidi, sest ma kolisin linna ning meie "lapsepõlve" poomile saime ainult nädalavahetustel.
28.01.14 Esimesed katsetused A-takistusega. A Ollile probleemi ei valmista- kokku pole ta u 4 korda kontaktile pihta saanud ning need oli ka alguses, kui A oli madal. A madalaks panek oli muidugi omaette tsirkus- tänusõnad lähevad mu pesunööridele ja Ingele, kes meid selles hulluses aitas ;)
Edasi hakkasime tasapisi muutma poomile peale minekuid, maha minekud olid koguaeg otse. Järgmise etapina ei visanud ma Ollile enam koguaeg palli vaid ainult ilusa kontakti korral. Kui Olli oskas juba enam- vähem kõikidelt alguskohtadelt sammu õigeks sättida, saime loa hakata mahaminekuid muutma ning võisime panna poomi rajal eelviimaskes tõkkeks! Samuti proovisime võimalikult paljusid erinevaid poome ja A-tõkkeid.
07.06.14- Toimus meie 1. ametlik A1 võistlus. Enne, natuke üle kuu tundsin, et meie kontaktid on valmis võistlustel katsetamiseks. Trennis on meie õnnestumine peaagu 100%, seda ka keerulisematel juhtimistel enne ja pärast poomi. 1. võistlusel saime joosta 3 agility rada ning meie eesmärgiks oli saada kõik A- kontatid ning vähemalt üks poomi kontakt. Ning meie eesmärk ka õnnestus, küll aga väikese sohiga :) Viimase raja asemel tegin 2x poomi ning 2. korral sai Olli ka poomile pihta- minu rõõmuks sättis ta väga korralikult oma sammu, et õnnestuda. See tegi mu väga rõõmsaks, sest see näitas, et ta tõesti mõtles oma soorituse peale ja väga väga üritas, mitte lihtsalt ei jooksnud ja ei tabanud kontakti kogemata.
Kuigi jooksvate õpetamine ei olnud üldse lihtne ja meil on veel pikk tee ideaalsete jooksvateni, olen väga väga õnnelik ja üüratult uhke oma hullu Olli üle! Olli on kindlasti üks ideaalsemaid koeri, kellega jooksvaid harrastada.
Lõetuseks ka video kokkuvõte meie ägedast aastast!
Olli A- tõkke oleme tõstnud nüüdseks täiskõrgusele. Praegu tundub, et A-tõke sobib Olli sammule väga hästi. Me oleme teinud umbes 7 sessooni A-tõkkel ning ainult ühe korra oleks Olli kontaktilt vea saanud. Nüüd on meie eesmärk lisada juurde kiirust, ning teisi takistusi enne- ja pärast A-d.
Poomiga läheb meil ka väga hästi- oleme hakkanud varieerima pärast poomi olevat takistust ning selle asukohta. Saime ka loa panna poom raja eelviimaseks takistuseks! Jätkuvalt muudan tihti poomile pealeminekut. Oleme katsetanud ka meie trenni vana poomiga- tundub, et see meeldib Ollile isegi rohkem :).
Juhtimisega pole kahjuks ammu saanud tegeleda, kuna poomi tegemine võtab Olli kiiresti võhmale. Seetõttu pean valima kas me teeme poomi või juhtimist. Ja enamasti satub valik poomi peale :). Siiski, laupäeval tegelesime juhtimisega, läks päris hästi arvestades, kui harva me seda teeme- Olli on ikka nii tubli!
Täna proovisime Olliga esimest korda A-d teha. Kõigepealt tuli A lasta nii madalaks kui võimalik- noh see oli omaette väga lõbus ettevõtmine :). Ja siis võiski alustada. Kuna Olli on harjunud poomil täie kiirusega jooksma, siis et ta sama A-l ei teeks panin ta A-le hästi lähedale istuma. Enamasti sai Olli A nurga võtmisega väga hästi hakkam, kuid mõned korrad harrastas ta ka lend A-d. Viimast õnneks vähe. Esimese korra kohta tuli meil päris hästi välja, tagajalad võiksid küll rohkem lahus olla, aga eks seda hakkame järgmistel kordadel JP-ma.
Kaks viimast nädalavahetust möödusid mõlemad võistlustel. Esimesel nädalavahetusel oli 
.jpg)
