Võistluspaus sai läbi :)

Suviselt karvutu Olli :)

Pidasin ikka mõned nädalad vastu :) Eelmine nädalavahetus võistlesime jälle. Ilm oli üsna palav,
õnneks oli mul Ollile jahutusvest kaasas. Jooksime 3 rada- open hüpe ja 2 A1 rada.
Päev algas hüpperajaga, seekord võistlesid enne A2/A3-ed. Hüpperada oli kõikidele klassidele sama, kuid kohtade arvestust peeti igale klassile eraldi. Võistlustel ei olnud mul kedagi tuttavat, kes oleks filminud ja muidugi nagu kiuste oli Olli suurepärane. Lihtsalt võrratu <3 Puudu jäi natuke õnnest :) Hüpperada oli päris keeruline. Olli ajas maha ühe tõkke ja mina põhjustasin ühe tõrke- kokku -10 ja 3. koht. Oleme ikka paras paar Olliga :D Aga ma jäin rajaga väga väga rahule. Olli oli nii keskendunud ja kiire. Super!
Esimene AG rada oli jälle parajalt keeruline ja ebameeldiv. Tundus, et kohtunik üritas kõik takistused joonelt kõrvale panna, nii et tuli koguaeg koera trajektoori parandada, tõmmata ja lükata takistusele. Nõme ja ebaturvaline! Algus läks meil väga hästi ja siis tuli tunnel-poom. Pealeminek poomile oli väga halva nurga all. Rada õppides proovisin ühte ja teist pidi. Kuidagi ei tundunud hea. Valisin variandi, mis tundus kõige parem... aga ei olnud piisavalt hea ja Olli kukkus JÄLLE poomilt alla. Vaene poiss. Enne meie rada hakkas äiksevihma ka sadama. Vist oli poom libe ka.
2. AG rada kukkus pulk, saime poomilt vea ( Olli natuke kartis ja aeglustas) ning ühe tõrke saime ka. Muidu Olli oli jälle suurepärane! Nii mõnus oli temaga joosta.
Pärast võistlust oli lausa tunne, et ehk kunagi võib meil hakkata isegi midagi õnnestuma :D

Esmaspäeval saime imelise pakkumise. Treener oma kelpiga oli tööl lambaid karjatamas- umbes 200 lammast! Ning meie saime Olliga külla minna ja proovida seda päris tööd. Suurepärane! Mina sain ka imetleda, kuidas treeneri kelpi tööd tegi. Nii lahe oli. Nii nutikas koer on tal. Kõigepealt aga alustasime ilma Ollita lonkavate lammaste tagaajamist mööda aedikut. Me pidime lonkavad lambad kinni püüdma ja üritama aru saada, miks nad lonkavad. Nooo.... nalja sai palju ja joosta sai ka aga lambaid kätte ei saanud :D. Siis hakkas vihma sadama ja me tegime väikse pausi. Istusime majakeses ja ootasime, kuni vihm järgi jäi. Siis tegime uue katse. Ei tea kas lammaste vill oli vihmast raske või me olime lihtsalt edukamad, aga me saime kõik vajalikud lambud kätte :). Pärast seda viisime lambad karjamaale muru näksima. Õigesse kohta jõudes jäid treener ja tema koer tee peale valvama ja meie Olliga pidime jälgima, et lambad põllul liiga kaugele ei läheks. Ollit oli nii naljakas vaadata, ma arvan, et tal läks kogu enesevalitsus käiku, et mitte lihtsalt lammastega mängida ja nendega ringi joosta. Sellest kogemusest võttis ta kaasa teadmise, et lambad on ägedad,

aga töö sakib :D Liiga vähe sai nalja teha lammastega. Ega ma ei teagi, kas lambad olid tublid hirmust minu vastu või austasid nad Ollit piisavalt. Igastahes ükski lammas kadunuks ei jäänud, küll aga oli Olli päeva lõpuks vaimselt täiesti läbi. Ta ei liigutanud ennast terve õhtu ja järgmine hommik arvas ka, et ma võin üksi jalutama minna :).

Vahepeal olen ka saanud kooliga ühele poole! Nüüd saame mõnuga natuida ilusat ilma. Viimane nädal on iga päev olnud üle 30 kraadi :)

Valvur