Feeling Amazing....

Teisipäeval 28. oktoobril oli meil siin Tšehhis püha. Kool andis vabaks ka esmaspäeva- ehk mul oli minipuhkus :). Paljud erasmused, kes lähemal elavad läksid koju, mul aga kahjuks liiga pikk tee koju. Nii et me sisustasime oma aega Olliga agility trennidega.

Neljapäeval ja reedel oli meil tavaline agility trenn. Trenn algas kell 4 ja kestis kuni pimedani. Selleks, et õigeks ajaks trenni jõuda pean sõitma hakkama hiljemalt 15.30, enne tuleb veel asjad kokku panna ja Olli jalutada. Ega sellistel trennipäevadel muud väga teha ei jõuagi, muidugi suur osa selles on ka meie hilisel ärkamisel ;). Trennis läks meil aga väga väga hästi- me olime treeneriga mõlemad väga üllatunud :) Tavaliselt on meie trennirajal üle 20 takistuse, kuid ma õpin u 10, sest kogemus on näidanud, et me kaugemale ei jõua. Nüüd aga saime juba raja lõpuni joosta! Edusammud :D Meil on 2 peamist põhjust, miks me enamasti rajal väga kaugele ei jõua- 1. olen muidugi mina ja minu halb juhtimine (mis õnneks paraneb!) 2. põhjus on Olli lohakad cik/cak-id. Austraalasele kohaselt meeldib talle rohkem haukuda ja vähem mõelda. Õnneks on näha mõlema poolel kena arengut :D.

Lauäeval külastasin European Dogshow'd. Olli jäi seekord koju magama :). Näitus oli SUUR- ja lihtsalt sajas hallis :). Pärast järjekordset äraeksimist otsustasime Maarjaga, et näituseplats käib ringi ja sellepärast me koguaeg kadunud olemegi ;). Muidu oli väga tore olemine- oli ääretult meeldiv jälle eesti keeles suhelda ja Maarja üle on alati tore naerda ;) Pärast näituseringi suundusime Maarjaga shoppama! Selleks oli ju laua oma hall!!! Minu sellekordseks saagiks sai: lilla jalutusrihm Robile, sinine jalutusrihm ja kaelarihm Ollile, Hurtta jalutussrihm, mõnus pesa ja ka üks väike kingitus sõbrale. Nüüd olen täielikult vaene...

Olli naudib uut pesa

Pühapäevaks kutsus meie tore treener meid kaasa karjatamisvõistlusele. Ta ise osales seal oma kelpiga. Meie Olliga jõlkusime niisama kaasa. Ma pole kunagi karjatamisvõistlusi näinud ja tegelikult pole ma oma silmaga näinud ühtegi koera karjatamas (v.a palli karjatav Yuki ;) ). Kahjuks ei saanud ma enamus ajast aru, mis toimub :) ja vahet heal ja halval karjatamisel ma ka ei teinud... Päev ise oli väga pikk ja ilm ei olnud just kõige soojem, kuid tore oli siiski. Kuna mul oli Olli ka kaasas, siis tegime vahepeal natuke kuulekust, jalutasime ja mängisime. Ühe pausi ajal sain Ollile ka lambaid näidata. Kahjuks Olli neist väga lugu ei pidanud. Ta käitus väga eeskujulikult ja lambaid ei tülitanud vaid vaatas mulle otsa näoga- jah ma nägin neid lambaid, äkki läheks jalutaks nüüd edasi :D. Naljakas oli, et lambad tundusid hästi aru saavat, kes on boss ja põrutasid aga jalaga vastu maad ja ajasid meid minema. Loodetavasti õnnestub meil kunagi ennast treeneriga trenni kaasa nihverdada ja ehk Olli avastab oma sisemise armastuse lammaste vastu :)

Lambad....

Olli demob oma uut uhkust

Esmaspäeval käisin IKEA's shoppamas. Muidugi ei saanud, seda mida otsisin, kuid sain igasugu muud pudi-padi. Ja nüüd tulevad pildid minu ühikast- Laura- Sulle :)

Teisipäeva veetsime Olliga jälle agility platsil. Kuna meil oli vaba päev siis alustasime trenniga kell 10 hommikul ja lõpetasime kell 5 õhtul. Kusjuures meil oli selline eratrenn- treener oma 2 koeraga, mina Olliga ning veel üks tüdruk oma pürenee lambakoeraga. Väga tore trenn oli- me saime Olliga väga palju häid nõuadeid kahelt suurepäraselt treenerilt- mida veel tahta?? RC trenni? Seda saime ka :D. Pärast radade jooksmist tegime jooksvate kontaktide trenni, kuna kõik koerad treenivad mingil tasemel jooksvaid. Meie Olliga oleme kõige "edasijõudnumad"- meie treenime praegu tihedaid tagasipöördeid. Meie treener treenib praegu otse jooksmist ja "pehmeid" pöördeid ning püreneekas on plangul. Lihtsalt väga äge on!