Turbojänes...

Nunnudel käis jõuluvana... Pärast teist päeva oli
90% mänguasjadest katki

Vahepeal on nii palju juhtunud, millest pole jõudnud blogisse midagi kirjutada :). Esiteks käisime
jõulude ajal Eestis. Tegime trenni, jalutasime, sain sõpradega kokku ja mis peamine sain jälle Robile kalli teha! Pikemalt jõuludest ei kirjutagi. Panen hoopis ühe video, Olli ja Edha trennist. Pärast u 1,5 tundi harjutamist ja erinevate juhtimisvõtete katsetamist said mõlemad ühe ilusa raja joostud :D

Uus aasta algas mul retkega tagasi Tšehhi, seekord ilma Ollita ja lennukiga. Kuna läksin tagasi ainult kolmeks nädalaks eksameid tegema, siis jätsin Olli vanematega koju. Tallinnast läks lennuk Helsingi lennujaama ning sealt edasi Prahasse. Lennujaamast rongijaama sain bussiga ja Praha rongijaamast Brno rongijaama ikka rongiga :) Rongijaamast koju saamiseks võtsin takso. No oli allses seiklemine! Ma tõesti mõtlesin, et lennukiga minek on lihtsam ja mugavam kui autoga. Tegelikult aga vastupidi. Tuntud paanitsejana suutsin ennast iga asja peale paanikasse ajada :) Kogu seiklemist tegi palju ebameeldivamaks veel see pimedus. Igastahes ma olin nii rõõmus, kui lõpuks koju voodisse jõudsin :D Kui eksamid said tehtud, siis algas tagasitee, mis sujus lihtsamalt, sest tee oli juba tuttav ning oli ka valge.
Koju jõudes ootasid mind ees kaks ülirõõmsat heas toitumuses looma. Õnneks mahtus Olli veel halli uksest sisse ning me saime nejapäeval üle väga pika aja kuulekust teha.
Reedel tuli Natalja Tartusse trenne andma. Kõigepealt oli SK trenn- panin Olli ka huvi pärast kirja. Olli oli väga tubli ja eeskujulik SK koer. Tal on täitsa potentsiaali sellel alal. Eks tulevik näitab, kas meid kunagi SK võistlustel ka kohata võib :)
Pärast SK-d algas kohe AG trenn. Väga vahva rada oli. Sai ajusid ragistada ja kehtib ikka vana tõde, et kui üks koht tuleb eraldi hästi välja, siis raja sees on seda võimatu korrata :D. Õnneks pidas Olli mõlemad trennid ilusti vastu, kuid pärast oli ta ikka tõeliselt väsinud.

Täna käisime Olliga Tallinnas võistlustel. Jooksime 2 Open rada ja 2 A1 rada. Ma jäin võistlusega nii rahule, kuigi tulemuseks oli 3xDSQ ja -15. Olli oli kõikidel radadel väga väga kiire. Täpselt nagu trennis- tõeline nauding oli temaga joosta! Kõikides slaalomites tegi ta "single stepping'ut", 1. kiige lendas üle ja oli muidu rõõmus ja kiire! Poomi kontaktidest olid sooritatud 2/3-st . Ma pole küll kindel kas ja kui palju poomikontakti vigu ära märgiti- meil oli nii kiire, polnud aega kohtuniku vaadata ;). Oli ka muid pisivigu- nende eest võin julgelt kogu au enda peale võtta, kuid ausalt enam ei mäleta neid, sest meeles on ainult see, et Olli oli rõõmus ja kiire. Uskumatu, kui rõõmsaks võivad 3 DSQ-i rada ühe inimese teha :)
Natukene Robist kah :) Robil läheb hästi. Ta on ilusti harjunud oma pensionäri eluga ja naudib pere ainukese nunnu rolli. Reedel võtsin Robi Olliga halli kaasa. Hakkasin talle korralikult 2o2o õpetama. Päris naljakas oli. Vanamehel oli 100 muud asja vaja korda ajada ja minuga trenn ei kuulunud nende 100 sisse :). Eks see meil selline nalja projekt ole ja põhiline on ikka, et poisil oleks lõbus. Õhtuks sai Robi kutse sõbrannale külla. Pakkisin Robile küpsised kaasa ja viisin ta enne Olli trenni sõbranna juurde. Robi oli nii rõõmus, kui sai aru, et me peatusime Nora maja ees ja trepist üles minekul läks asi väga kiireks :)
Ohh ja peaaegu unustasin Olli slaalomi video! Panin kokku väikese video Olli slaalomist enne ja pärast stiilimuutust. Meil kulus selleks peaaegu aasta! Muidugi oli väga palju hetki, kui ma oleks peaaegu alla andnud, kuid õnneks Silvia toetusel me seda siiski ei teinud. Ma ei saaks tulemusega enam rohkem rahul olla! Muidugi on meil veel olukordi, kus Olli pole piisavalt enesekindel, et "single steppida", kuid eks me töötame selle nimel edasi :).