Kodus mõtlesin, et millest tingituna ei saavuta me võistlustel sellist koostööd ja jooksurõõmu nagu meil on trennis.
Selle võistluse vead:
1)Olin ise liialt keskendunud soovile kontaktpindu korralikult sooritada-see oli juu võistlustele tuleku mõte. Ausalt öeldes mõtlesin terve hüpperaja kontaktpindadele. Samuti agilityrajal keskendusin rohkem osale, mis oli enne poomi, sest olin kindel, et me peame poomi lõppu parandama ja pärast seda oli mul plaan lühendatult rada lõpuni joosta. Poom aga tuli ilusti välja ja seetõttu tuli rada edasi joosta :).
2)Enne võistlust üritan alati Robi energilisemaks ajada. Trennis aga ei tee seda kunagi. Võib-olla see häirib Robi, muudab ta ebakindlaks. Samas olen proovinud ka temaga enne vähem tegeleda- siis on ta vähe kontaktne ja väga aeglane. Peaks proovima olla rahulikum ja konkreetsem, kuid samas huvitav. Jah, tundub suht võimatu.
3) Enamasti võtan Robi puurist välja üsna viimasel hetkel. Vanasti andis see parema tulemuse, sest vahetult puurist välja saades olin Robi jaoks huvitavam kui ümbritsev keskkond ja teised koerad, kui ta aga juba natuke rohkem väljas oli, siis kaotas ta mu vastu huvi. Võib-olla tuleks seda nüüd muuta ja võta ta varem välja, et ta saaks ümbrust uurida ja minuga ise kontakti luua.
4) Lõpetuseks peaksin suurendama oma usku Robi võimesse joosta võistlustel nii nagu ta jookseb trennis!
Järmine mitteametlik võistlus on 3. märts. Tartus toimub agility eksam ja joosta saab ka Open radu. Nendest võtame Robiga osa ja proovin ennast parandada ja erinevaid võimalusi katsetada. Eks näis kas neist on rohkem kasu või kahju.
No comments:
Post a Comment