Kuna Robile paugud ei meeldi, mõtlesin abi küsida meie kuulekuse treenerilt Marikalt. Täna siis läksingi trenni, et Marika saaks näha, kui väga Robi pauke kardab ja koos mõelda, mida edasi teha. Esimese paugu peale muutus Robi natuke närviliseks ja teise paugu peale tahtis autosse põgeneda. Ma siis lihtsalt seisin ja ei lubanud tall põgeneda. Paari minuti pärast ta juba rahunes ja siis tegime kõrvalkõndi. Kõrvalkõnd oli väga ilus. Tegime siis uue katse paukudega. Ka seekord tahtis Robi autosse põgeneda. Jälle ei lasknud. Mõne minuti pärast tegin kõrvalkõndi ja Robi tegi väga hästi. Aga kui me lihtsalt seisime ja Marikaga rääkisime tuli Robile meelde, et pauke peaks kartma. Kui ta uuesti rahunes võtsin palli ja mängisin natuke. Õnneks ei olnud Robi hirm väga suur ja ta oli paari minuti möödudes nõus väga kontaktselt tegema tööd ja mängima. See annab lootust, et Robi saab kenasti oma hirmust üle.
Enne pauke tegin ka natuke kuulekust. Kõrvalkõndi ja aportit. Kõrvalkõnd oli väga ilus, vaatas ilusti minu poole. Aporti toomine oli nagu ikka veits liiga aeglane.
Marika soovitas mul osta laste tongipüstoli ja sellega Robi paukudega harjutada. Tundus hea mõte ega pole ju aega koguaeg Marika juurde sõita. Õhtul läksin poodi ja ostsin püstoli ära. Kahjuks aga teeb see nii nigelat pauku, mis on rohkem nagu väikse klõpsu moodi. Ilmselgelt seda "pauku" Robi ei karda. Ei osanudki muud teha, kui andsin selle püstoli oma vennale, kes oli selle üle väga väga õnnelik :D. Eks igas halvas on midagi head. Mina aga pean uut tongipüstolit otsima :).
No comments:
Post a Comment